Vandetõlge ja apostill

2020. aastast on vandetõlge  ainus variant, kui soovite, et teie dokumendist valmiks ametlik tõlge eesti keelest võõrkeelde või võõrkeelest eesti keelde. Notariaalselt kinnitatud tõlkeid enam ei tehta. Seda nõuet reguleerib Eesti Vabariigi vandetõlgi seadus. Võtke ühendust ja aitame Teid vandetõlgi leidmisel. 

Apostilliga kinnitatakse Eesti Vabariigis välja antud avalikke dokumente, sh haldusdokumente (diplomid, tunnistused, tõendid, õiendid, teatised vms); kohtu või sellega seotud ametiasutuse väljastatud dokumente; notari või vandetõlgi dokumente. Apostillimine tehakse vaid paberkujul dokumentidele, millel on väljastaja reaalne allkiri. Digiallkirjaga dokumentidest saab apostillida vaid riigieksamitunnistusi, millele on notaril ligipääs. 

Tõlget ei saa apostillida! Apostill kinnitatakse ainult eestikeelsele originaaldokumendile, et tõendada selle väljastanud isiku pädevust.

Kui toote oma dokumendi meile tõlkida, pidage silmas järgmist.

  • Vandetõlk tõlgib dokumentide originaale.
  • Eestis saab apostillida ainult Eestis välja antud dokumente, v.a neid, mis väljastatud enne taasiseseisvumist. Tutvuge apostilliga seotud nõuetega Notarite Koja lehel.
  • Välismaal väljastatud dokumendid tuleb vajadusel apostillida riigis, kus nad välja anti. 
  • Passe ja ID-kaarte ei tõlgita – need on rahvusvaheliselt tunnustatud dokumendid ka algkujul. Samuti ei tõlgita ladina tähestikus kirjetega apostilli, mis on vastavalt Haagi konventsioonile Eestis vastuvõetav ka algkeeles.
  • Inglise, prantsuse ja saksa keeles väljastatakse sünni-, surma-, abielu-, abielulahutuse tõendeid ning rahvastikuregistri väljavõtteid, mida saate taotleda perekonnaseisuameti registriosakonnast.
  • Dokumente ei ole vaja apostillida, kui neid kasutatakse riigis, millega Eesti on sõlminud õigusabilepingu. Alates 2012. aasta juunist ei ole enam tarvis apostillida Eestis või Soomes välja antud perekonnaseisuandmete väljavõtteid.