Pakume soodsalt raamatupidamise aastaaruannete tõlget. Küsi pakkumist meilt!

Suuline tõlge

Suuline tõlge kuulub pea iga tõlkebüroo teenuste hulka. Seda kasutatakse konverentsidel, koosolekutel, kohtumistel – praktiliselt igal pool, kus on tegemist erinevat keelt rääkivate inimestega. Väga tihti räägitakse suulisest tõlkest ka kui konverentsitõlkest, kuna konverentsidel kasutatakse seda kõige rohkem. Meeles tuleks pidada seda, et suulist teksti tõlgib tõlk ja kirjalikku teksti tõlkija.

Suulise tõlke tellimise puhul peab alati arvestama, et tellimuse edukaks täitmiseks on vaja üritusest vähemalt kolm nädalat, veelgi parem aga kuu aega ette teatada. Klient peaks olema võimalikult kohusetundlik ja kindlustama, et ettekannete autorid saadavad oma ettekanded ära lubatud tähtajaks, ning varustama tõlgid vajalike materjalidega vähemalt viis tööpäeva enne üritust. Lihtsamate kõnede või tekstide puhul piisab ka kahest-kolmest päevast. Niimoodi saab tõlk tagada parima kvaliteediga tulemuse, sest jõuab tutvuda ettekande teema, kasutatavate mõistete, kõneleja keelekasutuse ja muu olulisega. Ettekannete puudumisel võivad tõlgid küsida sünkroontõlke eest kõrgemat hinda.

Suulise tõlke liigid

Järeltõlge
Kõne tõlgitakse tavaliselt 5- kuni 15-minutiliste lõikude kaupa olenevalt teksti raskusest, lühemate fraaside kaupa tõlkimist nimetatakse ka papagoitamiseks. Järeltõlke puhul ei ole spetsiaalset tehnikat vaja, tõlk kasutab tõlkimiseks kõne ajal tehtud märkmeid.
Sünkroontõlge
Tõlkimine toimub tõlkekabiinis samal ajal kui kõneleja räägib ning sihtkeelne tekst jõuab kuulajateni läbi spetsiaalsete kõrvaklappide. Sünkroontõlke kabiinis on alati vähemalt kaks tõlki, sest üks tõlk ei jõua järjest rohkem kui pool tundi tõlkida.
Sosintõlge
Sarnane sünkroontõlkega, sest tõlgitakse sellal kui kõneleja räägib, aga erinevus on selles, et ei kasutata tõlketehnikat ja tõlgitakse sosistades ainult paarile inimesele.
Lehelt tõlkimine
Sellisel juhul ei tõlgita mitte suulist teksti, vaid originaalkeeles materjal loetakse paberilt ja tõlge kantakse suuliselt ette.
Viipekeele tõlge
Nagu nimigi ütleb, tõlgitakse tekst kas viipekeelde või viipekeelest, et tagada kõikidele osapooltele keeleline võrdsus. Eestis tegutseb sellega Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing.

Suulise tõlke tellimine

Suulises tõlkes räägitakse A-, B- ja C-keelest. Esimene neist on tõlgi emakeel, millest ja millesse ta tõlgib. B-keel on aktiivne võõrkeel, mida tõlk valdab väga heal tasemel ning millest ja millesse ta tõlgib, see tähendab, et B-keelest tehakse ka vastassuunas tõlget. C-keel on passiivne võõrkeel, millest tõlk ainult oma emakeelde tõlgib, sellesse keelde aga ei tõlgita. Tavaliselt on tõlgil (ka tõlkijal) üks B-keel ja üks või kaks C-keelt. Näiteks lubab Euroopa Liit ainult ühte B-keelt.

Suulise tõlke kõige enam kasutatavad liigid on sünkroon-, järel- ja sosintõlge. Vähem kasutatakse lehelt tõlkimist ja viipekeele tõlget. Rääkida võib veel konverentsitõlkest, mis on üldjuhul sünkroontõlge. Valdkonna järgi võib eristada kohtutõlget, meediatõlget, riigiasutuste tõlget ja Euroopa Liidu tõlget. Ühe tüübina võib veel välja tuua releetõlke, mida tehakse vahenduskeele ehk pivot-keele abil.

Suulise tõlgi iseloomuomadused

Suulisteks tõlkideks sobivad rohkem sellised inimesed, kes on avatud loomuga ega pelga väga suure hulga inimeste ees seismist ja rääkimist. Teisalt peab olema võrdlemisi tagasihoidlik, sest tõlk ei tohi kunagi esinejast rohkem välja paista. Niisamuti peab tõlk kõrvale jätma oma põhimõtted ja arusaamad ning kõneleja mõtted ette kandma nii, nagu need oleks tõlgi enda omad, vastasel juhul jõuab kuulajateni moonutatud sõnum. Lisaks nõuab eriti sünkroontõlge head keskendumisvõimet ja suurt pingetaluvust.

Suulise ja kirjaliku tõlke erinevused

Kuigi mõlemal juhul on tegemist tõlkimisega, erinevad suuline ja kirjalik tõlkimine üksteisest mitmest aspektist. Erinevustena võib välja tuua järgmised punktid:

Tõlgitava teksti ühekordsus
Suulise tõlke kannab tõlk ette ning rohkem seda keegi ei kuule, loe ega analüüsi. Kirjalik tekst jääb aga alles, seda saab palju kordi lugeda, parandusi teha, analüüsida, uuesti tõlkida ja nii edasi.
Abivahendid
Suulise tõlgi abivahendiks on eelkõige originaaltekst ja tema enda teadmised, samuti on tähtis ette aimata, mida kõneleja võiks öelda. Tõlkijal aga on võimalik kasutada erinevaid sõnastikke, teisi sama teemat käsitlevaid tekste ning ka teemat valdavate ekspertide nõuandeid ja abi. Kuna sünkroontõlke puhul on mõtlemisaeg väga lühike, võib suulistel tõlkidel teatud puhkudel tekkida probleeme näiteks naljade või idioomide tõlkimisega, kuna nendele vastete otsimine võib võtta rohkem aega kui antud juhul on võimalik kasutada.
Mõtlemisaeg
Sünkroon- ja sosintõlkes on mõtlemisaeg minimaalne, reageerima peab kohe kui kõneleja on oma lausega alustanud. Järeltõlget tehes on aega natuke rohkem, sest tõlge tuleb väikese viivitusega. Kirjalikus tõlkes on mõtlemisaega täpselt nii palju kuni tähtaeg kätte jõuab, ning tõlkijal on üldiselt aega laused üle vaadata.
Meeskonnatöö
See kehtib just sünkroontõlke kohta, mille puhul on igas kabiinis kaks või kolm tõlki, kes üksteist vajadusel aitavad. Tõlkijad töötavad aga enamasti individuaalselt, kuigi küsitakse ka teiste käest nõu.
Tagasiside kliendilt
Suulist tõlget tehes on klient ise juures ning saab kohe pärast tõlkimist kommenteerida, mis meeldis ja mis mitte. Kirjalikus tõlkes ei ole tagasiside nii vahetu ja võib juhtuda, et klient ei annagi mingit tagasisidet.

Suuline tõlge Euroopa Liidus

Euroopa Liidus töötab rohkem suulisi tõlke kui üheski teises rahvusvahelises organisatsioonis. Kuna liidus on 27 liiget ja 23 ametlikku keelt ning seadustega on määratud, et kõigil on õigus kasutada oma emakeelt, on tõlkidel (ja ka tõlkijatel) tööd küllaga. Euroopa Liidus on 350 tõlki, kellel on ametniku staatus ja lisaks neile veel 2500 reservis olevat tõlki ehk konverentsi abitõlki.

Institutsioonid, millel on oma suulise tõlke teenistus, on Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus. Kõige rohkem tõlke kasutatakse parlamendi täiskogu istungitel, kus on 800–1000 tõlki. Suulisi tõlke kasutatakse ka kõikvõimalikel koosolekutel (nt fraktsioonide juhatuse, delegatsioonide koosolekutel), pressikonverentsidel ja välismissioonidel.

Suulise tõlke hind

alates 599 EEK tunnis

Suulise tõlke hinda arvestatakse tundide alusel. Esmapilgul võib tunnihind küll ehmatavalt kõrge tunduda, aga ei tohi unustada, et tõlkimisele eelneb põhjalik ettevalmistus, mille käigus viib tõlk ennast kurssi ürituse teemaga, esitusele tulevate ettekannetega ning vastava terminoloogiaga. Kui tõlgil tuleb sõita teise linna võivad hinnale lisanduda transpordikulud ning tõlketehnika transpordi ja rendi kulud (sünkroontõlke puhul).

» Küsi hinnapakkumist suulisele tõlkele…