Pakume soodsalt raamatupidamise aastaaruannete tõlget. Küsi pakkumist meilt!

Vandetõlk ja notariaalne kinnitamine

Tõlgitud dokumentide teises riigis kasutamiseks tuleb need notariaalselt kinnitada, et oleks võimalik nende ehtsuse tõestamiseks dokumente apostillida või legaliseerida. Selleks on kaks võimalust:

  • Võib pöörduda eraldi tõlkija ja notari poole;
  • Või kasutada vandetõlgi teenuseid, kellel on õigus kinnitada dokumendi ning ärakirja tõlke ja tõlgitava dokumendi ärakirja tõlke õigsust.

Järgnevalt on välja toodud kõige olulisem, mida peab dokumentide ja nende tõlgete notariaalsel kinnitamisel silmas pidama, ning miks on mõistlikum eelistada juriidiliste dokumentide tõlkimisel vandetõlki.

Notariaalne kinnitamine kuulub tõestamistoimingute alla ja on selle kõige lihtsam vorm. Selleks tehakse dokumendile notariaalmärge, muude tõestamistoimingute (notariaalse tõestamise) jaoks koostab notar notariaalakti.

Notariaalmärkega dokumendid antakse isikule, kes toimingut taotles, ja erinevalt notariaalsest tõestamisest ei jäta notar endale ühtegi dokumendi osa. Muidu jääb notaribüroosse notariaalakti originaal, mida väljastatakse ainult välismaal kasutamiseks, kui kõik osalejad sellega nõus on. Toimingu osalejatele antakse akti algärakiri. Notariaalse kinnitamise puhul on notaril kohustus tuvastada vaid need asjaolud, mis on kirjas notariaalmärkes (näiteks tõlkija allkirja õigsus).

Vandetõlgi teenuse kasutamise eeliseks on see, et siis ei pea kahe erineva ametiisiku poole pöörduma. Tavaline tõlkija ei tohi dokumendi tõlke ehtsust kinnitada, selle asemel tuleb paberid saata notari juurde, kes kinnitab omakorda ainult tõlkija allkirja, aga mitte tõlke õigsust.

Kui te toote oma dokumendi meile tõlkida, peab silmas pidama järgmist:

  • Kindlasti peab tegemist olema originaaliga. Kõik parandused peavad olema allkirjastatud, kirjas peab olema väljaandmise kuupäev, dokumendi igal leheküljel vastutavate isikute allkirjad ning asutuse pitser. Dokument ei tohi olla rebenenud, veest läbi ligunenud, määrdunud vms.
  • Kui dokument on välja antud välismaal, peab see eelnevalt olema kas legaliseeritud või apostilliga kinnitatud, oleneb riigist. Kui te ei ole kindel, kumba peab tegema, võite küsida meie käest ja lugeda ka ise meie kodulehelt apostillimise kohta.

Notariaalselt kinnitatakse

Toimingud, mida on vaja notariaalselt kinnitada, on kindlaks määratud tõestamisseaduses:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=260569&searchCurrent

Vandetõlgi ja tõlkija erinevus

  • Vandetõlk vastutab ka tõlke õigsuse eest ning kinnitab dokumendi ise notariaalselt.
  • Erinevalt tavalisest tõlkijast on vandetõlgi oskused riiklikul tasandil kontrollitud ning vigade arv minimaalne.
  • Vandetõlgi seaduses on kirjas, et vandetõlk on kohustatud enda tekitatud kahju eest vastutama.

Igati kasulikum on lasta vandetõlgil oma dokumentidega tegeleda, sest nii saate kindlasti korrektselt tõlgitud ja kinnitatud paberid.

Vandetõlgi amet ei ole just kergete killast, kuna lisaks suurele vastutusele peab ametitunnistuse saamiseks tegema eksami ning iga viie aasta järel tuleb läbida atesteerimine. Kõike seda korraldab justiitsministeerium, mille haldusalasse selle ameti esindajate kontrollimine kuulub. Täpsemalt on eksami- ja atesteerimiskorraldusest räägitud allpool.

Lisaks peab vandetõlk oma ametitoimingud kirja panema ametitegevuse raamatusse, mis kuulub riigile ning milles peavad olema kirjas kõik tõlgete ja ärakirjade kinnitamised. Kui vandetõlk vabastatakse või tagandatakse mingitel põhjustel ametist, tuleb ametitegevuse raamat koos ametitunnistusega justiitsministeeriumile tagasi anda.

Vandetõlgi eksam ja atesteerimine

Eksami- ja atesteerimiskorra paneb paika justiitsministeerium, mille haldusalasse mõlema korraldamine kuulub. Eksamikomisjoni kuuluvad õppejõud, tegevtõlgid, riigiametnikud ja vajadusel ka teised asjatundjad. Atesteerimine toimub iga viie aasta tagant ning selle käigus kontrollitakse, kas tõlkija kutseoskused vastavad vandetõlgile vajalikele oskustele. Kui isik atesteerimist ei läbi, vabastatakse ta vandetõlgi ametist ning alles aasta pärast võib eksami uuesti teha, et sellel alal edasi töötada.

Üldiselt kehtestab justiitsministeerium vandetõlgile iga võõrkeele kohta ametitoimingute alampiiri ühe aasta kohta. Kui tõlkija selle piiri ületab, ei pea ta atesteerimisele minema.

Eksami edukal läbimisel saab vandetõlk ametitunnistuse, kus on kirjas keeled, millega tõlkija töötada tohib, ja eksamitulemused, hiljem lisanduvad sinna ka atesteerimise tulemused. Lisaks peab iga vandetõlk andma vande.

Teised tõestamistoimingud ja tõlkimine

Notariaalse kinnitamise ja vandetõlgi teema all on kohane rääkida ka teistest tõestamistoimingutest, mille käigus võib vaja minna tõlgi teenuseid. Tõestamistoimingute alla kuuluvad:

  • notariaalne tõestamine,
  • notariaalne kinnitamine.

Tõestamise kõige tähtsam osa on notariaalakti koostamine, ilma selleta loetakse tõestamine tühiseks. Toimingu käigus loetakse notari ja kõigi asjaosaliste juuresolekul nii notariaalakt kui ka dokument ette, kui kõik on õige, kiidetakse see heaks ning seda kinnitavad osapooled oma allkirjaga. Kindlasti peab alla kirjutama ka notar.

Tõlkija abi on vaja juhul, kui osaleja ei oska piisavalt hästi eesti keelt või on dokument võõrkeeles. Sellisel juhul akt tõlgitakse ettelugemise asemel. Kui seda ei tehta, ei saa dokumenti tõestatuks lugeda. Osaleja võib nõuda ka kirjalikku tõlget, mis tuleb notariaalaktile lisada, kuid see ei ole vajalik. Dokumendi kirjalik tõlge nõuab rohkem aega ja raha ning pikendab tõestamistoimingut.

Pärimislepingu võib pärandaja esitada suuliselt. Sellisel juhul on tõlkija abi vaja siis, kui pärandaja ei oska piisavalt keelt, milles notariaalakt koostatakse. Siis võib aktile lisada lihtkirjaliku tõlke, millest loobumine tuleb kindlasti notariaalakti märkida.

» Küsi hinnapakkumist notariaalsele kinnitamisele…