Pakume soodsalt raamatupidamise aastaaruannete tõlget. Küsi pakkumist meilt!

Korduma kippuvad küsimused

Tõlkebüroo korduma kippuvad küsimused
1. Kui palju maksab tõlge?
Tõlke hind sõltub eelkõige teksti pikkusest ehk tähemärkide arvust ja keelest. Üheks arvestuslikuks leheküljeks loetakse 1800 tähemärki koos tühikutega. Tähemärkide arvu saate kontrollida näiteks Microsoft Wordis. Tõlke hinna kujunemisel mängib rolli ka terminoloogia, mis võib hinda kergitada. Korrektuuri tegemine ja väljastusülevaade on juba arvestatud tõlke hinnas. Samas on mõnikord vaja võõrkeelsest tekstist omakeelset kokkuvõtet, mille hind on loomulikult väiksem. Kõige kindlam on alati küsida hinnapakkumist.
2. Mis võib tõlke hinnale lisanduda?
Tõlke hinnale võivad lisanduda mis tahes tellitud teenuste tasud. Iga tõlke hind sisaldab juba korrektuuri ja väljastusülevaadet, lisanduda võib toimetamise tasu. Peale selle võib aeg-ajalt olla tarvidus tekst arvutisse ümber trükkida, seda kujundada, küljendada, pilte skaneerida ning tekstile lisada jne. Veel võib eraldi teenusena käsitleda terminibaasi koostamist, mida saab järgnevate tõlgete juures edukalt kasutada. Vajadusel saab hilisemate tõlgete tegemisel sama terminibaasi uute terminitega täiendada ning baasi saab klient kasutada ka firma originaaldokumentide või muude trükiste valmistamisel.
3. Kuidas tõlget notariaalselt kinnitada? Miks seda vaja on?
Tõlget on vaja notariaalselt kinnitada siis, kui on tarvis tõestada dokumendi tõlke õigsust näiteks selle kasutamiseks välisriigis. Peale notariaalse kinnitamise on tihti vaja dokument ka apostillida või legaliseerida, mistõttu tuleks eelnevalt vastavast ametiasutusest järele uurida, mis nõudmised teie dokumendi esitamisele kehtivad. Kinnitamise jaoks võite pöörduda tõlkebüroo Scriba poole ning meie omakorda kasutame kas notari või vandetõlgi teenuseid. Notaribüroos võtab see toiming tavaliselt rohkem aega ja seal ei kontrollita tõlke õigsust, kinnitatakse ainult tõlkija allkiri. Vandetõlk on sooritanud justiitsministeeriumi korraldatud eksami ja tema kompetentsus on riiklikult tõendatud. Seega vastutab vandetõlk tõlke õigsuse eest ka sisuliselt ja tal on õigus dokument ise notariaalselt kinnitada.
4. Miks on apostillimine vajalik?
Apostillimine on vajalik sel juhul, kui teil on vaja välisriigis tõestada, et Eestis välja antud dokument on ehtne. Apostilliga peab kinnitama ainult avalikud ehk ametlikud dokumendid, näiteks notari või vandetõlgi väljastatud dokumendid. Eradokumente ei ole vaja niimoodi tõendada. Apostilliga saab dokumente kinnitada justiits-, haridus- ja teadus-, sise-, sotsiaal- ja välisministeeriumis. Jälgima peab ka seda, et apostillitud dokumendid kehtivad ainult nendes riikides, mis on liitunud apostillimiskonventsiooniga. Riikides, mis ei ole selle konventsiooniga liitunud, peab dokumendi ehtsuse tõestamiseks läbima legaliseerimisprotsessi, mille käigus kinnitab välisministeerium dokumendi ehtsust ning seda peab tegema ka vastava välisriigi samaväärne asutus.
5. Miks peaks lokaliseerima?
Lokaliseerimine ehk materjali teise kultuuriruumiga kohandamine on vajalik siis, kui lisaks teksti tõlkimisele tuleb tööd teha ka piltide, kujunduse või vormistamisega. See ei puuduta kindlasti kõiki tekstitüüpe. Lokaliseerimine on laiemalt levima hakanud alles viimastel aastatel. See kujunes välja kodulehekülgede tõlkimisest, kus lisaks tekstile peab muutma ka kujundust, mõnikord vahetama välja pilte ning muid illustreerivaid materjale. Peale selle lokaliseeritakse ka kasutusjuhendeid, tarkvara, visiitkaarte jms, kus leidub materjali, mida vormistatakse või esitatakse kultuurides erinevalt. Selle alla kuuluvad näiteks kuupäevade esitamise viis, mõõtühikud (naelad või kilogrammid), tavad veebilehtede kujundamisel, informatsiooni esitamise järjekord jne.